Palve endistele kursusekaaslastele, nende
lähisugulastele ja muidu headele inimestele!
Käesoleva
kodulehega tutvudes leiad, et siit puuduvad väga paljud andmed. Eriti
kahju on sellest, et isegi meie kursuse nimekiri on puudulik. Siit tuleneb
mitu palvet Sinule ja kõikidele meie kursusekaaslastele.
- Kui Sa näed,
et mõne meie endise kursusekaaslase või endise õppejõu
kohta andmed puuduvad, on puudulikud või väärad ning Sinul
on need andmed olemas, palun ületa hetkeline viitsimatus ning eestlasele
nii omane tagasihoidlikkus ja palun teavita mind! Samuti juhul, kui Sa
tead, millisest allikast või millise inimese käest täiendavaid
ja õigeid andmeid saada, palun anna sellest julgesti teada!
- Palun teata selle kodulehe aadress
kõigile Sinule teada olevatele meie endistele kursusekaaslastele
(manalateele läinute puhul nende lähisugulastele), sest siis on
suurem tõenäosus, et jõutakse ka nendeni, kelle andmed
on kodulehel puudulikud või kelle kohta igasugused andmed puuduvad!
Meie kodulehele jõuad, kui toksid internetiühendusega
arvutisse kodulehe aadressi:
www/epa-agro16lend.ee . - Kodulehelt oleks huvitav endiste kursusekaaslaste
elukäikudega tutvuda, kuid enda eluloo või elukäigu kirjelduse
avalikustamisega tekib tavaliselt väike kõhklus. Palun Sind väga,
ületa liigne tagasihoidlikkus ja palun saada minule enda elulugu
või elukäigu kirjeldus! Sama palve ka manalateele läinute
lähisugulastele: palun ületage liigne tagasihoidlikkus ja saatke
enda isa või ema elulugu või elukäigu kirjeldus!
- Olen
seda eluloo või elukäigu kirjelduse asja mõned nädalad
mõelnud ja leian, et ega see nii lihtne ei olegi. Tutvusin EPA esimese
lennu vilistlaste 2004. aastal välja antud kogumikuga "TRÜ põllumajandusteaduskonna
1947. aasta esmakursuslaste ELU JA TÖÖ". 1947.
a sügisel võeti Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonda
vastu 106 uut üliõpilast. Teisel kursusel jaotati neid kahte
erialasse: agronoomia ja zootehnika. 1951. aastal olid nemad vastloodud Eesti
Põllumajanduse Akadeemia (EPA) juba kahes eri teaduskonnas ja 1952.
aasta märtsis oli neil au olla EPA esimesed lõpetajad:
22 zootehnikut ja 43 agronoomi. Nende viimane kursusevanema (selle aja jooksul oli nendel mitmesuguste asjaolude tõttu 4 kursusevanemat) ja nimetatud üllitise toimetaja
hr Endel Turbase artiklist selgub, et nemad moodustasid selle kogumiku väljaandmiseks
8-liikmelise vilistlaste grupi ja leppisid kokku, milline peaks nende kogumiku
sisu olema. Lepiti ka kokku, mida tuleks vilistlaste eluloos kajastada. Sellise
kokkuleppe alusel saadeti vilistlastele ankeetküsitluse lehed, milles
olid ka juhised, milliseid teemasid tuleks eluloos kindlasti käsitleda.
Esitatud näite alusel leian, et meie elulugudes võiks kirjas
olla: sünniaeg ja -koht ning vanemate tegevusala; koolid: 7-klassiline,
kesk- (või tehnikum) ja kõrgkool + kvalifikatsioonikursused
ja ümberõpe; teenistuskäik, saavutused, omandatud kutsed
ja teaduskraadid; parteiline kuuluvus; riiklikud autasud ja muud tunnustused;
ühiskondlik töö, kohalikud esiletõstmised; perekond
ja järglased; hobid ja harrastused; kuidas veedad pensionipõlve?;
mälestused ja meenutused EPA-päevilt ja/või tööajast.
Eeltoodu on soovitus, siis on ehk veidi lihtsam.
- Oleks
tore, kui kursuse nimekirjas oleks nähtaval ka Sinu (Teie lähisugulase)
hilisema aja foto. Palun ületa tagasihoidlikkus ja saada mulle enda
(Teie lähisugulase) soovitavalt viimase viie aasta jooksul tehtud foto!
- Kuidas ja millisel kujul andmeid saata.
Minule kõige mugavam viis andmete saamiseks on saata need minu
meiliaadressile: toomas.tiit@mail.ee
. Kuna kasutan kodulehe tegemiseks üsna aegunud programmi Netscape
Composer (viimastel aastatel kasutan programmi DREAMWIEVER) ja selle tõttu tuleb mul näiteks Sinu poolt saadetud
elulugu sellesse programmi tippida, siis oleks eluloo puhul isegi parem saada
see selgelt loetavana tavalise kirjaga. Kuna arvutis ja hiljem üleslaetuna
serveris võtab tavaline kiri suhteliselt vähe kettaruumi, siis
igasuguste kirjatükkide puhul nende pikkuse (mahu) piiranguid ei ole.
Teine lugu on piltidega, sest need võtavad üsna palju ruumi.
Kõik pildid peavad olema arvutisse laaditavad, st. nende failinimele
peab järgnema laiend .jpg
. Digikaameraga tehtud piltidega ei ole probleeme, sest need
vastavad esitatud nõudele. Vanade fotode puhul on 3 võimalust. Esimene:
leida tuttav või naabripoiss, kellel on kas skanner või printeriga
kokkuehitatud skanner (viimasel ajal on need üsna levinud) ja pildid
sealt läbi lasta ning siis minule meil saata, mille manusesse piltide
failid lisada. Teine: pildid taskusse ja lähimasse fotoärisse, kus skanneerimine ära tehakse. Kolmas:
saata pildid tavalise postiga minule, teen piltidest vajalikud koopiad ja
tagastan pildid järgmisel kokkutulekul või lepime kokku, kuidas
need kätte saad. Kuna pildid võtavad arvutis palju ruumi, siis
ühelt inimeselt mitte rohkem kui 10 pilti (oleneb sellest, millises
suuruses need kodulehel ilmuvad).
- Nii
mõnegi jaoks on eelmises punktis esitatu üsna segane ja kõhedust
tekitav jutt. Kordan veelkord: meil kõigil on parimas eas lapsed või
nutikad lapselapsed ja nemad saavad selliste asjadega meist võrratult
lihtsamalt ja kiiremini hakkama ning Sinule jääb vaid meie kursuse
kodulehel "jalutamise" ja vanade aegade meeldetuletamise rõõm.
Kunagi ei ole hilja ka ennast muuta. Kirjutan neid ridu 26. jaanuaril 2009.
Minu armas abikaasa pr Tea läheb homme pensionäridele mõeldud
arvuti algõpetuse kursustele. Vabandan, kui olen siin, avalehel,
ennast korranud, kuid siin on see jutt lihtsamini leitav ja ma väga
tahaksin, et Sa minu palvesse mõistvalt suhtuksid!
- Juhul
kui Sinu või Sinu laste peres on arvuti, palun teata mulle enda või
Sinu lähedase pereliikme meiliaadress, mille kaudu ma saaksin Sinuga
suhelda! Mitmekümnele inimesele kirja saatmine või helistamine
läheb minule kulukaks.
Tervitades ja mõistvale suhtumisele lootes
Toomas-Naatan
Tiit
Tartus 26.01.2009
Väike vabandus. Alustasin seda kirjatükki,
pöördudes enda kunagiste kursusekaaslaste poole Teie-vormis. Leidsin,
et nii jätkata ei ole õige. Olen kodulehe koostamisega ja igaühe
andmetega tutvumisega meie endisesse kursusesse niivõrd "sisse elanud",
et Teietamine tundus imelik ja läksin üle Sinatamisele. Vabandan,
kui see kellelegi vastukarva on, eriti nende ees, keda mina näinud
ei ole ja kes ka minust midagi ei tea.
Lisan siia lühikese mõtte 28. detsembri 2015 hilisõhtul, kaks nädalat peale Ilmari ärasaatmist
Leheküljel "Ilmari ärasaatmine Viljandis" on juttu sellest, et seoses Ilmari lahkumisega tuleks avaldada ka tema elulugu või vähemalt meenutada mõningaid seikiu tema eluloost. Kahjuks ei olnud tema elulugu kuskilt võtta. Lõpuks leidsin ülimalt kantseleiliku variandi ajalehest.
Olen kurb ja nördinud. Kursuse kodulehe mõte oli selles, et see oleks olnud nagu midagi mini-Facebooki taolist. Kitsale ringile inimestest: EPA agronoomiateaduskonna 16. lennu lõpetajatele. Sinna oleks võinud iga meie kursuse vilistlane aastate jooksul lisada mingi seiga enda elust. Umbes nii, nagu mina ja Ilmar oleme seda teinud. Tegelikkus näitab aga seda, et isegi enda elulugu häbenetakse (või ei viitsita) meie kursuse kodulehele läkitada. See jutt, et mul ei ole arvutit või et ma ei tunne arvutit nii palju, et enda eluloo meie kursuse kodulehele läkitamisega toime tulla, ei pea paika. Milleks teil siis lapsed ja lapselapsed on?
Huvitav oleks teada, paljud teist Facebookis on? Umbes kolm aastat tagasi, kui väga toonitati, et kui sind ei ole Facebookis, siis ei ole sind olemas, registreerisin mina ka ennast sinna. Ja ma olin üsna pettunud, sest ma pidanuks laskuma üsna algkooliõpilase tasemele, et seal kellegagi suhelda. Mõne kuu pärast lahkusin ma sealt.
Veelkord, minu tungiv palve: palun läkitage enda elulugu meie kursuse kodulehele!
Kui te midagi muud ei raatsi meie kursuse kodulehele saata, siis teie eluloo lühivariant võiks seal ikkagi olla. Näiteks selline, et sündis kus ja millal, kes olid vanemad; lõpetas need ja need koolid sel ja sel erialal; töötas kus ja kellena; abiellus millal ja kellega; on kasvatanud üles x last ja on vanaema / vanaisa x lapselapsele. Kellel sulg libedamalt jookseb (arvuti klaviatuur veatumalt ja kiiremini klõbiseb), võiks lisada ka midagi enda hobidest või harrastustest. Üheks võimaluseks on see, et koostate enda eluloo konspekti, istute koos lapselapsega arvuti taha, teie dikteerite, lapselaps kirjutab ning teie elulugu või elukäigu lühikirjeldus ongi valmis. Sinna oleks paslik lisada ka üks teie viimase kümne aasta foto. Kahjuks on tegelikkus selline, et vastukaja minu palvele on peaaegu null. Kibe tõde, kuid nii see on. Ja kui kunagi tulevikus tahab teie lapselaps või lapselapselaps teada, kes tema vanavanemad olid ja millega tegelesid, siis ei ole temal seda võimalust, et ta istub arvuti taha ja soovitud teave on mõne hiireklõpsu kaugusel...
Toomas 28.12.2015 hilisõhtul
Soovin kõigile ilusat aastavahetust!
|
+++
